informaatika didaktikainformaatikaõpetaja

Informaatika kui õppeaine

Informaatika kohustuslikuks poolt ja vastu

Kui nüüd mõelda, milliseid oskusi inimene üldse vajab, et elus paremini hakkama saada, siis tundub, et informaatika on ju väga vajalik aine, miks peaks selle õppimine olema vähem oluline võrreldes teiste ainetega? Miks peaks eluks vajalike oskuste omandamine jääma õpilase enda peale. Olen ju õppinud kohustuslikus korras ka kunstiajalugu ja joonestamist, kas mul nüüd seda elus vaja oli on iseküsimus, kuigi jah mõlemad ained mulle väga meeldisid ja arvan, et nende õpetamine on vajalik, aga tänapäeval saab seda veel paremini õpetada, kuna info liigub läbi arvutite internetis. Ei pea piirduma ainult sellega, mis kunagi õpikusse trükiti, ei pea sirgeid jooni tõmbama joonlauaga, vaid selleks on loodud tarkvara.

Kui kunagi otsustati, et kõik inimesed peavad oskama lugeda kirjutada, sest see on vajalik oskus, mis on ühiskonnale kasulik, siis ma võrdleks arvutikasutamiseoskust kirjaoskusega. Selle puudumine võtab inimeselt ära palju võimalusi. Arvutikasutamise oskus ja infoühiskonnas orienteerumine annab ühiskonna toimimisele palju juurde. Seega informaatika õpetamine on vajalik. Ja peaks olema ju nii, et õpilane, kes lõpetab gümnaasiumi, oskab saata digiallkirjaga dokumenti, esitada avaldust eesti.ee kaudu või koostada funktsioneerivat tabelit Excelis nii, et ta kõrval käsitsi kalkulaatorit ei kasutaks. Kui inimene satub tööle, kus tal on vaja kasutada arvutit, siis see võiks olla tema jaoks mugav ja kerge töövahend, mida ta oskab mitmekülgselt kasutada ja ta võiks digimaailma toimimisest üldiselt ka aru saada. Hetkel kahjuks nii ei ole, õpilased ei saa koolist eluks vajalikke oskusi ja see on kurb.

Ühiskonna üldine areng on sinna poole, et aina rohkem oleme seotud informaatikaga. Praktiliselt enam polegi eluala, kus ei kasutataks mingit infotehnoloogilist vahendit, pole eluala, kus ei kasutataks internetti. Palju tuleb juurde ameteid, mida enne ei olnud ja palju kaob ära ameteid, mida enne oli palju. Selleks, et ühiskonna arenguga kaasa minna, peab ka kool muutuma ja ühel või teisel viisil peab koolis kindlasti õpetama ka informaatikat.

Informaatikat ei saa hetkel teha kohustuslikuks ainult seepärast, et seda ei suudeta pakkuda õpetajate puudumise tõttu. 

Iseküsimus on kas informaatikat peab õpetama eraldiseisva ainena või peaks kõik need oskused saama kätte teistest ainetundidest. Kahjuks ei ole õpetajad ka kunagi informaatikat õppinud, ega saanud vastavat koolitust isegi mitte oma aine osas kasutatavate tarkvarade ja võimaluste osas.

Näiteks just eelmine nädal sain teada, et majandusõpetuses koostati eelarve vihikusse paberile. Mina esimese asjana sain shoki sellisest teadmisest, et kuidas üldse keegi tänapäeval tuleb selle peale, et koostada tabel paberile eriti juhul kui seal on tegemist arvutamisega. Iseenesest paberi ja pliiatsi kasutamise oskuse vastu mul midagi ei ole. 

Võib-olla vastu argumendina peaksin ma kõige olulisemaks seda, et Eestis on koolide autonoomia. Nii nagu igal asukohal võib olla mingi eriline identiteet ja kultuur, mis on omane just sellele paigale, nii võib ka igal koolil olla oma nägemus kuidas ja mida ta õpetama peab ja oma viis, kuidas ta selle ellu viib, ei ole ju kahte täiesti ühesugust inimest, seega koolid peaksid ka olema erinevad, vastavalt sellele, kes seal õpivad. Iga kool võiks saada ise otsustada, mis on tema suund ja mil viisil ta vajalikke teadmisi ja oskusi õpilastele annab. 

Lisa kommentaar