õpikeskkonnad- ja võrgustikud

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Visualiseerimine

Kasutan tihti tunni teema seletamiseks MindMap tarkvara, õpilastega koos arutledes tekib mõttekaart, näiteks 3klass veebilehitseja ja otsingusüsteemi arutelu:  (Vabandust! WP on veidi rikkis ja ei lase pilte üles laadida)

Minu õpingud TLÜs on seotud paljude erinevate veebiteenustega, infosüsteemidega, õppehaldussüsteemidega, veebiblogidega ja õppeinfosüsteemiga. See näitab, et minu õpingud Tallinna Ülikoolis ei ole rangelt piiritletud ühe personaalse õpihaldussüsteemiga.

Visualiseeritud graafik  foto MindMap õpingud TLÜs.

Minu loodud süsteem, mida kasutan oma õpilastega keerleb ümber Padleti ja Google Drive’i: graafik siin.

E-õpe, õppimine avatud sotsiaalvõrgustikes

Olen nõus selle lähenemisega, et õppimine ei peaks ainult toimuma ühes kindlas keskkonnas. Sotsiaalvõrgustikud, avalikud foorumid ja muude huvigruppide loodud, misiganes virtuaalsed keskkonnad on õppimiseks väga head, kui on vaja vajalikku ja huvipakkuvat infot sealt ammutada.

Kujundades ennastjuhtivat õpilast, peame õpetama kasutama erinevaid vahendeid, mida internet pakub, eriti just seetõttu, et kool ei õpetaks väga kitsast teemat, vaid kaasaks tänapäeva elus toimuvat õpetamisse, mis toimub ühiskonnas, mis teaduses, kõik on ju kättesaadav, ei ole vaja enam pingsalt põhineda aastaid tagasi trükitud õpikuteadmistel.

Kuid probleemideks on info-üleküllastus, eakohane lähenemine ning liiga paljude erineavate vahendite kasutamine õpingute ajal, mis võivad hea asemel tuua segadust. Seepärast saab õnneks kõike omavahel kombineerida ja paljud keskkonnad pakuvad kogumike tegemise võimalust, kuhu saab lisada välismaterjale ja linke.

Erinevad õpikeskonnad ja samal ajal 10 erineva keskkonna õppimine ja katsetamine tekitab segadust, nii õpilasele kui ka õpetajale, ühte ja sama keskkonda saab kasutada mitmel eri moel. Nt e-didaktikumis saab ülesandeid vaadata kahel erineval moel ja tulemusteni jõuab veel kolmandal moel. Õppematerjalid ei ole ühes kohas vaid on olemas ka eraldi koht failid, mille seast otsimine on juba keerulisem, kui ei ole otseselt näha millise tunni ülesandega see seotud oli. See küll on nüüd kasutajaliidese küsimus antud õpikeskkonnas. Aga hea tava võiks olla, et selleks, et midagi näha, ei peaks õpilane otsima kohta kuhu klikkida, mis ütleb, et nüüd mine teise kohta, loogiline oleks anda kohe õige materjal kätte. Tulemuse vaatamine võiks olla ülesande juures, mitte lisakliki kaugusel.

Aga tulevikus endalegi heaks õppetunniks kui haridustehnoloogina oma koolis midagi kasutades, võiksime meeskonnas kasutada sarnastel põhimõtetel.

Mida nooremad õpilased, seda hoolikam peab olema digivahendite valikul.

“Self-organised learning networks provide a base for the establishment of a form of
education that goes beyond course and curriculum centric models, and envisions a learnercentred and learner controlled model of lifelong learning.”
(Koper 2004b, p. 1)

“Instead of integrating all functions within a system, the approach suggests
making available several separate tools to support different needs of students – in other words, providing
students with a tool box of different opportunities”

Social software: E-learning beyond learning
management systems
Christian Dalsgaard [cnd@imv.au.dk]
Institute of Information and Media Studies
University of Aarhus
Helsingforsgade 14, 8200 Aarhus N, Denmark
[http://www.imv.au.dk]

Lisa kommentaar