informaatika didaktikainformaatikaõpetaja

Informaatika roll ainetevaheliste seoste tugevdajana koolis

Mina oma õpetajatöös näen küll, et informaatika aines on väga palju võimalusi ainete sidumiseks.

Uurides teiste ainete õpetajate käest, mis teemasid erinevates klassides parajasti õpetatakse, saan mina kasutada selle sisulist poolt oma tunnis. Informaatika tunnis peaks olema käed töös koguaeg ja õpilane võimalikult palju iseseisvalt leidma lahendusi või informatsiooni antud teemal. Näiteks võib jagada õpilased gruppidesse ja anda neil võimalus ise teha teisele grupile teadmiste kontrolliks test, miks mitte geograafias või inglise keeles, kasutades selleks samu vabasid tehnoloogilisi vahendeid mida õpetajadki oma tundides kasutavad.

Digipädevused ja informaatika alased teadmised saab töökäigus õpetada, mitte kuiva teooriana seletades klassi ees, et kuidas mingi nupp toimib.

Samuti tundub mulle, et informaatika tund on koht, kus võiks rääkida innovaatilstest lähenemistest erinevatel aladel: meditsiin, roheline energia, automaatika, riiklikud infosüsteemid. Seda saab teha näiteks näidates videoid, arutleda nendel teemadel, kasutades selleks mõttekaardi tarkvara ja hiljem teha esitlus sel teemal vastavalt, kas ühiskonnaõpetuse, biloogia või ajaloo aine raames.

Programmeerimine ja matemaatika seal ei ole eraldi vaja otsidagi teemat kõik on seotud.  Aga matemaatikat saab siduda näiteks ka digikunstiga, õpilane teeb korraliku postri kasutades arvutigraafikat, graafikuid ja kujundab definitsioonid ja näidised. Näiteks kujundab ja prindib protsentide teema lahtiseletamiseks ja õpetamiseks kaasahaarava postri või vene keele grammatika reeglid seinale.

Hästi hea oleks jätta palju võimalusi õpilase loovusele, et ta ise saaks luua enda kavandi põhjal erinevaid vahendeid kasutades oma töö.

Miks mitte animatisooni tegemine looduse aineringest või videoklipp keeleõppe eesmärgil.

 

 

 

Lisa kommentaar